Kogu reisi planeerimine oli üsna spontaanne ja seda oli ka reis ise. Kevad oli jõulude kõrval isegi veel intensiivsem ja tegemisi täis pikitud. Seetõttu, et koolis olid kuni jaanipäevani eksamid, tööl lõpupeod ja kõiksugu teised kevadised üritused ei tulnud meil reisi korrektsest planeerimisest midagi välja. Istusime päev ennem reisi kodus terrassil ja panime esmased punktid paika. Järgmisel hommikul läksin mina Viljandisse kooli ja otsustasime, et sõidame sealt reedel otse Leetu. Raimondi õlule jäi kogu kraami kaasapakkimine, tegin talle piraka listi. Kooli jõudes oli minu jaoks kõige tähtsam, et eksamid tehtud saaks. Pingelised ja kuumad juuni alguse koolipäevad said läbitud, poisid jõudsid Viljandisse ja me asusime 7. juuni õhtupoolikul teele.
Meil oli plaanis läbida Läti-Leedu-Poola-Slovakkia ja jõuda Ungarisse. Oleksime tahtnud kaugemalegi jõuda, aga kahjuks ajalimiit 8 päeva takistas meid. Hetkel, mil see tekst kirja pandud sai, istusin Slovakkia kiirtee kõrval kämpingus koos lammaste ja jänestega. Kogu reisi vältel olid meie parimateks sõpradeks kohv, vesi ja jäätis.
Olime välja otsinud esimese kämpingu, kuhu plaanisime ööseks jääda. See asus Leedu põhjaosas Birzais. Jõudsime kämpingusse õhtul kümne paiku ja saime õnneks end kenasti sisse seada. Ööbisime telgis. Et söögi pealt pisut kokku hoida ja matkasellide elustiili viljeleda, otsustasime kodust kaasa võtta erinevaid toiduaineid. Kaasa haarasime veel priimuse, kateloki ja sööginõud. Ennem Birzaisse jõudmist ostsime poest toiduaineid kaasa, et hommikul mõnusalt kämpingus einestada.
Kämpingusse jõudes oli juba pime, aga telkimisplats avar ja dushid, WC olemas. Uni oli selles kämpas mõnus, sest telgi saime panna puude alla ja hommikul ei kütnud päike telki saunaks.
Teine sõidupäev oli minu arvates kõige väsitavam, nimelt läbisime Leedu ja pool Poolat. Kui aus olla siis ma ei teagi, kuhu me lõpuks välja jõudsime, sest suhtlus sealsete poolakatega oli keeruline. Tegime tanklapeatusi ja sirutasime jalgu, käisime ühes linnas kaubanduskeskuses ja ostsime poistele maikad ning mulle sandaalid. See päev kulus täies mahus sõitmisele. Olime välja otsinud ööbimispaiga, aga sinna helistades selgus, et neil ei ole ruumi. Hakkasime erinevaid kämpinguid läbi helistama, mis vähegi sobivale trajektoorile jäid. Paljudes ei osatud ühtki keelt peale poola keele, ka inglise ega vene keelt mitte. Osad ei vastanud telefonile. Kuid lõpuks Raimond leidis ühe kämpingu ja leppisime nendega kokku, et läheme sinna ööseks. Kell oli juba üheksa ja meil oli veel paar tundi vaja sõita, et sinna jõuda. Väljas oli pime, palju pimedam kui meil siin Eestis suveöödel. Kui lõpuks õigesse linnakesse jõudsime, kus kämping pidi asuma, hakkas alles tõeline seiklus pihta. GPS juhatas meid väga veidrasse paika, kämpingu omanikud meie jutust lõppkokkuvõttes eriti hästi aru ei saanud ja me jõudsime välja ühte väga kahtlasesse kohta. Keset metsa ja osaliselt võsa, mändide all, kus olid üksikud telgid, käis pidu täies hoos. Raimond rääkis seal kohalikega, kes kutsusid teda viina jooma ja ütlesid et kämping asub teistelpool järve. Loobusime sellest meeldivast pakkumisest koos oma lapse ning võõrastega võõras võsas viina visata ja liikusime mööda kohutavat teed tagasi, et google mapsi abil järve teine kallas üles leida. Meile kõndis vastu üks mees, Raimond vestles temaga ja tundus, et saime paremini aru, kuidas kämpingusse jõuda. Järve teisele kaldale jõudes, ootas meid ees selline vahva silt:
...aga see tee ei viinud mitte kuhugi, telefonile nii hilja enam keegi ei vastanud ja autoga ringi sõites kohtasime ühes telke täis aias kahtlast vanameest, kes ütles, et kämping on suletud. Nojah. Me ei teadnud enam kas naerda või nutta, kell oli üks öösel, Johan juba ammu magas autos ja meie olime justkui kaks närvihaiget, kes lõpuks otsustasid, et tõmbame auto istmed alla ja magame autos, järve ääres, kuhu oli pargitud veel paar autot ja mis ei olnud liialt eraldatud ja kahtlane koht. Kitsas oli, palav oli, puhkasime kehvasti.
Hommikul ärgates nägime, et olime jõudnud täitsa kena järve äärde, Johan vaatas aknast kuidas oravad käbisid puu otsast alla loopisid ja peale hommikukohvi ja sööki priimusel hakkasime üsna väsinutena edasi sõitma.
 |
| POOLA |
 |
| POOLA |
 |
| POOLA |
 |
| VARSSAVI |
To be continued...
No comments:
Post a Comment